Categories
General News In Memoriam VIC

In Memorium — Raivo Rähni

Much beloved husband of wife Valve, son Andrew, and sister Mall; Raivo, 99, passed away peacefully in Melbourne after a sudden illness.

Born in Tartu Estonia, he served in the Finnish Infantry Regiment 200 fighting occupying Soviet forces, escaping Estonia in September 1944 with his father Harry, then living and working in Germany, Poland, Austria and England.

He met his future wife Valve at the Estonian displaced persons camp in Weissenburg Germany, where Raivo was camp commander.  After migrating to Melbourne on a cargo ship in 1950 and graduating from Melbourne University with a Bachelor of Architecture, he worked at the Victorian Public Works, as an independent architect, and from 1958 at Melbourne University, culminating as Deputy Head Architecture & Building.

A keen sportsman and chorister, he was an ardent supporter of Estonian cultural and academic activities and will be sorely missed, particularly by his wife Valve.  They were married for an amazing 74 years and known to each other for 79 years.

A funeral service honouring Raivo’s life was held at the Swedish Church, 21 St Georges Road Toorak this Friday 19 July 11:00am.

Message from AESL

Dr Juho M. Looveer
President, AESL
(Council of Estonian Societies in Australia, Inc)

ENG:

The Council of Estonian Societies in Australia (AESL) is saddened by the passing of Raivo Rahni.

Raivo was along-time member of the Melbourne Estonian community. He loved Estonian cultural and academic activities, and in particular, shooting and choirs. Raivo was also a leader in the Estonian Community, serving on the Board of the AESl for several years.

AESL extends its sympathies to Raivo’s family, especially Valve, his wife of 74 years.

EST:

Austraalia Eesti Seltside Nõukogu (AESL) tunneb kurbust Raivo Rahni lahkumisest.

Raivo oli kauaaegne Melbourne’i eestlaskonna liige. Ta armastas eesti kultuuri- ja akadeemilist tegevust, eriti laskmist ja kooris laulmist. Raivo oli ka Eesti Kogukonna juht, olles mitu aastat AESL’i juhatuses.

AESL avaldab südamlikud kaastunnet Raivo perekonnale, eriti tema 74-aastasele abikaasale Valvele.

Raivo Rähni Lühielulugu (EST)

Järgnev on kirjutatud mõned aastad tagasi, seega osa infot võib olla muutunud kuid avaldame originaalsel moel kuidas Raivo Rähni tol ajal kirjutas ning saatis Sirje Rivers katte hoiule.

Raivo Rähni sündis Tartus 1. jaanuaril 1925. a kullaseppmeistri ning hilisema äriomaniku (1936. a) Harri (Robi)-Rähni ja ema Mare (neiuna Murri) pojana. Isapoolne suguvõsa on elanud Tartus vähemalt 1634. a saadik, kus Raadi mõisa maa-aladel, Taidla külas on registreeritud esiisa-taluomanik, 1/2 adramaad omav Rope Jenno.

Sajandite jooksul on perekonnanimena esinenud Roope (1682. a), Räch (1799. a ja 1850. a), Roby (1805. a), Robby (1811. a), Roob, Roop, iseseisvuse ajal Rähni ja Robi-Rähni (1941-1944. a) ning välismaal Rähni.

Emapoolne suguvõsa pärineb Valgamaalt Hummuli vallast- Viljandimaalt Paistu kihelkonnast Loodi vallast Murri talust Valgamaale elama asunud Karl Murri’st ja Hummuli valla Roiu talu tütrest Reet Jõgi’st.

Algkujuline eesnimi Raimod eestistati 1937. a Raivo’ks.

Hariduse omandas Tartu 2. algkoolis, Tartu Poeglaste Gümnaasiumis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille lõpetas klassivanemana 1943. a (cum laude). Leeritati Tartus Ülikooli kirikus 17. aprillil 1943. a.

Õppimise kõrval olid huvialadeks sport ja laulmine. Oli Tartu koolinoorte meister 1942. a 100m jooksus ja kuulus Tartu koolinoorte meeskonda jäähokis. Laulis kooris, kvartetis ja esines tenor-solistina koolidevahelistel üritustel. Oli noorkotkas ja vetelpäästja.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist teenis Tartus õhutõrjes Vabadussilla kaitsel.

1943 a. sügisel lahkus salaja Loksa lähistelt väikese paadiga Soome ja astus vabatahtlikult Soome armeesse. Pärast lühikest väljaõpet oli rindel Rajajoel. Eesti rügemendi JR-200 formeerimisel saadeti tankitõrje kooli Huuhanmäel ja sealt rindele Viiburi lahe ja Vuokse lõiku.

Autasustatud Soomes 18. aug. 1944. a 2. kl Vabadusmedaliga. Samuti on pälvinud 1941-1944 Kannase Risti, 1941-1945 sõja mälestusmedali, Sinise Risti, Ida- Kannase Risti, 18. (Pajari) diviisi mälestusristi ja Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi poolt Vabadusvõitleja mälestusmedali.

Tuli koos JR-200 tagasi Eestisse 19. augustil 1944. a. Oli Irus Tallinna kaitsel. Lahkus Tallinnast 22. septembril, kui venelased olid juba linnas sees. Evakueeriti Saaremaalt põleva laevaga “Essberger” 29. septembril Saksamaale Gotenhafeni. Elas Saksamaal, Poolas ja Austrias.

Pärast sõja lõppu 1945. a oli DP laagris Saksamaal Bayeris Weissenburgi linnas, eestlaste laagri juht maist-septembrini 1945. a, kultuuriala juhataja juulist-oktoobrini 1946. a. 30. juulil 1945. a võttis ette kardetava retke venelaste poolt okupeeritud Tsehhimaale ühe eesti perekonna päästmiseks, kes oli kahjuks juba küüditatud. Osales USA tsooni Eestlaste Keskesinduse kujundamise koosolekul Wiesbadenis 15. aug. 1945. a. Weissenburgi laagri esindajana.

Õppis Erlangeni Ülikoolis arstiteadust 1946.-1948. a. Samal ajal võttis aktiivselt osa Weissenburgi laagri kultuurielust, lauldes muu hulgas solistina rahvusvahelistel kontsertidel.

Olude sunnil katkes 1948. a edasiõppimine Saksamaal ja emigreerus Inglismaale, kus algas sunduslik villavabrikutöölise elu Yorkshire’is, esialgu Keighley’is ja hiljem Bradford’is. Laulis kohalikus eesti meeskooris “Koit”. Koor esines muu seas ka Londonis Royal Albert Hall’is ühel kontserdil.

Inglismaalt siirdus oma tulevase abikaasa Valvega 1950. a juunis kaubalaevaga “Lidvard” Austraaliasse, kus abiellus 29. juulil samal aastal. Poeg Andres Rae sündis 23. septembril 1965 a. Poeg on lõpetanud Monash Ülikooli B.A. ja B.Bus. ja töötab Melbourne’is managerina ühes erafirmas.

    Austraalias alustas jälle olude sunnil tööd vabrikutöölisena, esialgu Astor Raadios, siis Rodd metallitööstuses ja valukojas, peatselt aga Myer Departmentstore büroos, ning hiljem ühes arhitektuuribüroos.

    Töö kõrval alustas õpinguid arhitektuuri alal Royal Melbourne Technical College’is ja hiljem Melbourne Ülikooli Arhitektuuri Ateljees. Lõpetas College’i 1956. a Dip. Arch. kvalifikatsiooniga ja Ateljee hindega First Class Honours ning eriauhinnaga. Õppis Melbourne Ülikoolis töö kõrval, saavutades B. Arch. kraadi 1966. a.

    Töötanud Victoria Osariigi Arhitektuuri Büroos (30.aug 1954-22. märts 1963), alul joonestajana, lõpuks vanema arhitektina; hiljem partnerina oma firmas ja iseseisva arhitektina. Kavandanud koole, ülikooliehitusi, büroosid, raamatukogusid, motelle ja eramuid.

    Õpetanud arhitektuuri Melbourne Ülikooli Arhitektuuri Ateljees 1958-1959. a. 1963.a saadik korraline õppejõud Melbourne Ülikoolis, Faculty of Architecture, Building and Planning, 1967. a vanemlektor. Õppealadeks arhitektuuri teooria ja disain. 1984.a kuni erru minekuni 1991.a Melbourne Ülikooli suure, vana ja prestiizse arhitektuuri ja ehitusosakonna asejuhataja. Pärast erru minekut samas Senior Academic Associate ja 1999-2003. a Senior Fellow. 1960ndate aastate alguses koordineeris majanduslikult väga edukat teaduskonna ülesehitamise aktsiooni. Oli La-Trobe University Housing direktor 1971-1989. a. (18. a). On Fellow Royal Australian Institute of Architects ja registreeritud arhitekt.

    Olnud liige: The Royal British Institute of Architects, People and Physical Environment Research (Austraalia)- juhatuse liige (7 a), International Association for People-Environment Studies (Inglismaa), Environmental Design Research Association (USA), Association for the Advancement of Baltic Studies- asutavas juhatuses Austraalias. Sissekanne teoses ”Eesti teadlased väljaspool kodumaad”, Stockholm 1982.

    Oli Victoria osariigi valitsuse juures tegutsenud Victoria Family Council’i arhitektide allkomitee liige. Olnud mitmete arhitektuuri-võistluste auhindamiskomisjoni liige, korraldanud teaduslikke konverentse ja avaldanud kirjutusi arhitektuuri alal.

    Mitmel korral olnud õppereisidel Euroopas, Aasias, Kanadas ja USA-s ning võtnud osa teaduslikest konverentsidest. Ühel sellisel reisil, 3. mail 1972. a kaaperdati lennuk Türgis teel Ankarast Istanbuli, kus perekond veetis ligi kaks päeva terroristide valduses Sofias Bulgaarias.

    On võtnud osa Melbourne eestlaskonna ja balti rahvaste kultuurilisest tegevusest. Laulnud nii kvartettides kui Eesti Meeslaulu Selts Melbourne’is; oli EMSM 40.a juubelialbumi toimetaja. Kuulunud EELK Melbourne Pauluse koguduse nõukokku ja juhatustesse 1973. a saadik, usaldusmees 1973-1996 (23 a), abiesimees 1993-1996. Tartu Kivisilla Taastamise Fond Austraalias komitee liige (1993-1995).

    Melboune’is toimunud ESTO’88 kongresside, konverentside ja kokkutulekute peakorraldaja; üliõpilasorganisatsioonide ja Korp! Ugala ülemaailmse 75.a juubelit korraldava komitee esimees. Austraalia Eesti Seltside Liidu juhatuse liige 1991-1993 (organisatsioonid ja arhiiv), 2009-2011 aseesimees ja Rahvuskapitali juhataja; 2014-2018 aseesimees Melbourne’is, juhatuses kokku 10. a. Victoria osariigi Haridusministeeriumi juures tegutsenud eesti keele õppetöö komisjoni esimees ja retsensent 1993-2001.a (9 a). Kirjutanud artikleid (29) ajalehele “Meie Kodu”.

    Korporatsioon Ugala Melbourne Osakonna scriba 30. märtsist 1979-30. märtsini 1984 (5 a), Austraalia Koondise senior (esimees) 30. märtsist 1984 kuni tänaseni (37 a), sellest viis ja pool aastat (1. juuli 1987-1. jaan. 1993) ülemaailmse Korp! Ugala Peakoondise senior, oli “Ugalensis XI” toimetuse kolleegiumi liige. Avaldanud artikleid ugalensiste ja Korp! Ugala kohta ajalehes “Meie Kodu” ja raamatus “Eestlased Austraalias ja Uus Meremaal II”. Korp! Ugala ürituste,
    kommersside ja Balti Kommersside organiseerija. Üks suuremaid Korp! Ugala toetajaid. Austraalia Koondise juures tegutsenud Korp! Ugala Tartu Maja ja üliõpilasi toetavate fondide koordineerija.

    On pälvinud Melbourne Eesti Ühing “Kodu” tunnustuskirja rahvuslikkuse edasikandjana ja eestluse säilitamisel Melbourne’is. Autasustatud E.V. Presidendi poolt 6. veebruaril 2006 Valgetähe V klassi ordeniga.

    KIRJED MILLE AUTORIKS ON RAIVO RÄHNI

    (ilmumise järjekorras)

    1. Rindemehe esimesi muljeid uues kodus. Soome Armee JR 200, 14. kompanii (Tankitõrjekompanii) Album , Huuhanmäki, 1944, lk 7-9.
    2. Flexibility and Adaptability in Context. Built Form and Flexibility. Department of Architecture and Building, The University of Melbourne, 1982.
    3. Rahni, Raivo and Rudolf, Lisle. Physical and Spatial Determinants of Building Flexibility- A Passive Approach. Built Form and Flexibility. Department of Architecture and Building, The University of Melbourne, 1982.
    4. Meinhard V. Otsa sünnipäeva pühitsemine. Meie Kodu, Sydney, 30. jaan. 1985.
    5. Meinhard V. Ots in memoriam. Meie Kodu, 7. ja 14. jaan. 1989
    6. Arhitekt Heino Raadik in memoriam. Meie Kodu, 14. veebr. 1990 lk 3.
    7. Seitsmekümneviiendaks aastapäevaks. Ugalensis XI, Korp! Ugala kirjastus, 1990, lk 2.
    8. Korporatsioon Ugala 75. aastapäeva ülemaailmne tähistamine Melbourne’is. Ugalensis XI, Korp! Ugala kirjastus, 1990, lk 60-62
    9. Arhitekt Ernst Kesa eluloost ja tööst, Meie Kodu, 5. dets. 1990, lk 3.
    10. Korporatsioon Ugala 80. aastane. Meie Kodu, 17. nov. 1993, lk 4.
    11. Ajaloolisi killukesi Tartu Kivisillast. Meie Kodu,19. jaan. 1994, lk 6.
    12. Korporatsioon Ugala. Eestlased Austraalias ja Uus-MeremaaI II, Teine väljaanne, Austraalia Eesti Seltside Liit, Melbourne 1995, lk 103-107.
    13. Thomas Rossmann 80. aastane. Meie Kodu, 25. märts 1998, lk 4
    14. Korp! Ugala Koondis Austraalias 1989-1998. Ugalensis XII, Korporatsioon Ugala kirjastus, Tartu 1998, lk 31-36.
    15. EMSM koorijuht Ausma Taves 75. aastane. Meie Kodu, 9. dets 1998, lk 4.
    16. Kasper Maidre in memoriam. Meie Kodu, jaan. 1999, lk 6.
    17. Roa Ole 75. aastane. Meie Kodu, 31. märts 1999, lk 4.
    18. Eevald Mõisa 75 ja Peep Mõisa 50. Meie Kodu, 8. august 2001, lk 4.
    19. M.E.Ü.K. Naiskoori pidu „Väike kabaree“. Meie Kodu, 2. mai 2007, lk 1.
    20. Võidupüha-jaanipidu Melbourne’is. Meie Kodu, 18. juuli 2007, lk 1.
    21. XXII Eesti Päevade avamine. Meie Kodu, 12. dets. 2007, lk 1.
    22. XXII Eesti Päevade avapidu-kabaree. Meie Kodu, 23. jaan. 2008, lk 4.
    23. XXII Eesti Päevade kikilipsu maskiball. Meie Kodu, 6. veebr. 2008, lk 1.
    24. Palju õnne! Thomas Rossmann 90. aastane. Meie Kodu, 30. aprill 2008, lk 5.
    25. Austraalia koondis aastatel 1999-2008. Korp! Ugala 95, Ugalensis XIV. Väljaandja
      Korporatsioon Ugala Vilistlaskogu, Tartu 2008, lk 8-12.
    26. Mälestusi korp! Ugala taastamisest Eestis. Korp! Ugala 95, Ugalensis XIV.
      Väljaandja Korporatsioon Ugala Vilistlaskogu, Tartu 2008, lk 81-83.
    27. M.E.Ü. „Kodu” Naiskoori pidu “Kuldsed vestid”. Meie Kodu, 3. dets. 2008, lk 1
    28. Roa Ole in memoriam. Meie Kodu, 25. märts 2009, lk 7.
    29. Võidupüha ja jaanipidu Melbourne’is. Meie Kodu, 8. juuli 2009, lk 5.
    30. M.E.Ü.K. Naiskoori 50.a juubeli kontsert-pidu. Meie Kodu, 14. nov. 2009, lk 4.
    31. ”Kirjud Vestid” videofilmide esietendus, Meie Kodu, 22. juuni 2011, lk 4.
    32. Leonhard Praks 100. Meie Kodu, 12. oktoober 2011, lk 4.
    33. M.E.Ü.K. Naiskoori kontsert-pidu “Armastus”. Meie Kodu, 30. nov. 2011, lk 4
    34. Raivo Rähni. Meie Kodu nr 48, 14. dets 2011, lk 3, foto
    35. Terroristide võimuses. Meie Kodu, 25. aprill 2012, lk 6, fotod.
    36. Arvi Vainomäe in memoriam. Meie Kodu, 25. september 2013, lk10.
    37. Korporatsioon Ugala 100. Meie Kodu, 6. november 2013, lk 6-7.
    38. 1941 Mass Deportations. Meie Kodu, 15. juuli 2015, lk 11, foto
    39. Retk Tsehhoslovakkiasse 1945.a. Meie Kodu 29. juuli 2015, lk 8, foto

    KIRJED SEOSES ELUKUTSEGA

    Ülikooli õppealade- disain, arhitektuuri teooria, Technical Essay, Investigation Projects, Research Reports programmid: Melbourne’i Ülikooli Arhitektuuri Ateljee 1958-1959 ja Melbourne’i Ülikooli Faculty of Architecture and Building 1963-1993, kokku circa 100 ürikut või 3000 lk.

    Mitmed sajad joonestused ja spetsifikatsioonid arhitektina.

    KIRJED SEOSES KORP! UGALAGA

    Korp! Ugala ringkirjad mille autoriks on Raivo Rähni: Melbourne osakonna ringkirjad 1979-1984; Austraalia koondise ringkirjad 1984-2016- kokku 110 ringkirja, 311 lk. Materjal kuni 2010. aastani asub Eesti Rahvusarhiivis (Ajalooarhiiv), Tartu, koos Austraalia koondise
    arhiiviga, tähis EAA. 5445 (Pr Kaja Pullonen).

      MÕNINGAD KIRJUTUSED VÕI NIMETUSED RAIVO RÄHNI KOHTA

      (ilmumise järjekorras)

      Koolides lõppes õppetöö. Gümnaasiumi lõpetas Tartus ligi 400 noort. Hugo Treffneri nimelise Gümnaasiumi lõpetasid:…üks lõpetajaist oli Raivo Rähni… Postimees 1943 a. Tartu (kuupäev teadmata).

      Koolituskeskusest tuleliinile. Lehekülgi 14. kompanii päevikust. Rindel 18. juulil 1944…. Kell 16.00 saabus stm. Rähni kompanii ülema käsuga hakata kohe liikuma. Soomepoiste ajakiri Põhjala Tähistel Nr 13, 1971, lk 19. Soomepoiste Klubi Torontos.

      Best of open plans. Joint winners Raivo Rahni and John F. Swan. Australian Home Beautiful, May 1957, lk 54, foto. Ühe lehküljeline kirjeldus koos elumaja plaani ja autorite lühielulugude ning piltidega.

      Trett, L. Balli Meeleolus. Meie Kodu, 28. jaan 1965. Intervjuu Raivo Rähniga tema tööst arhitektina ja ülikooli õppejõuna.

      New Motel is the last word in comfort. Riverina Herald, April 7, 1965, lk 5. Kirjeldus ja pilt Raivo Rähni poolt kavandatud motellist.

      Home- A.D. 2000 Style. The Sun, April 24, 1968, lk 8. Artikkel intervjuust arhitektuuri lektori R. Rähniga koos kirjelduse ja piltidega tema tudengite töödest.

      Burton, Graham. Here are the winners. H.I.A. Home of the year contest. The Age, June 28, 1968, lk 14. Üks kolmest zürii liikmest oli Mr Ray Rahni, Senior Lecturer, School of Architecture, Melbourne University.

      Minister for Housing presents awards for HIA Homes of the Year. Housing Australia, July 1968, lk 18. Üks kolmest zürii liikmest oli Mr Ray Rahni, Senior Lecturer, School of Architecture, Melbourne University.

      Sterling, Zoe. Anyone want a Synagogue? The Australian Jewish News, November 26, 1971, lk 17 ja 18. Kirjeldus koos piltidega R. Rähni tudengite töödest.

      Autor? Hijack demand: “Free 6 in jail”. The Herald, Melbourne Australia, 3. mai 1972. Kirjeldus lennuki kaaperdamisest Türgis, mille pardal oli Raivo Rähni koos perekonnaga.

      Hijackers held boy, 6. The Herald, Melbourne, Australia, 4. May 1972. Kirjeldus reisijate vabanemisest kaaperdatud lennukist, kaasaarvatud Raivo Rähni koos perekonnaga.

      Prof Lewis, Brian. I did it my way. Melbourne School of Architecture Magazine “Act?”, October 1974, lk 15. Koolijuhataja avaldus, et arhitektuuri hoone eduka raha ja materjalide korjanduse läbiviijaks oli Ray Rähni.

      Great Hall for LaTrobe. The University of Melbourne Staff News, August 1980. Artikkel intervjuust Melbourne ülikooli vanem-lektori Raivo Rähniga tema pikaajalisest koostööst LaTrobe ülikooliga, koos ülikooli rektori professor John Scott’i, Raivo Rähni ja ühe tudengi auditooriomi kavandi mudeli pildiga.

      Jürissaar, Ottniell. Kevade tüdrukud, Tallinn 1993, lk 108. Kirjeldus esinemisest kontserdil: “Selle pausi ajal juhtus aga kohutav õnnetus, mis tahtis mind puruks ja põrmuks muuta. Nimelt laulis mu klassivend, mu hea sõber Raivo Rähni. Ta polnud kunagi….”

      Game, Peter. Hijack! A Family’s 30 hours of terror. The Herald, Melbourne, Australia, 29. Oct. 1977, lk 25 & 27. Üksikasjalisem kirjeldus lennuki kaaperdamisest ja Raivo Rähni ning ta perekonna läbielamustest, foto.

      Ve Em. Tartu Ülikooli 350. a juubeli aktus-pidu Melbourne’is. Meie Kodu, 20. okt. 1982, lk 3. Raivo Rähni kõne kokkuvõte ja foto.

      Künnapas, Teodor (toim). Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Eesti Teadusliku Instituudi toimetised, Stockholm 1984, lk 109. Biograafilised andmed.

      Kreem, Robert. Vandega seotud, London, Ontario, Canada, 1984. „Noored Ülikoolides“, lk 215, kirjeldus tudengite elamisest Erlangeni ülikoolis :….„kõnnilõppija Raivo Rähni“. Ots, Meinhard. Arhitekt Raivo Rähni 60. a. Meie Kodu, 30. jaan. 1985, lk 3, foto

        Overseas graduates visited. Archifax. Department of Architecture and Building, The University of Melbourne magasin, vol 1, oktoober 1989. Kirjeldus Raivo Rähni ja abikaasa ametlikust kohtumisest ülikooli lõpetajatega Singapuris ja Hong Kongis, koos piltidega.

        Retiring lecturers farewelled. The University of Melbourne News, vol 5, nr 1, veebruar 1991, lk 2. Nelja õppejõu erruminek. Kirjeldus koos pildiga.

        Austraalia Eesti Seltside Liit. Eestlased Austraalias ja Uus-Meremaal, Teine väljaanne, Austraalia Eesti Seltside Liidu juhatused- 1991, lk 261 ja 1992, lk 263., kirjeldused koos piltidega.

        Vabaduse eest: soomepoiste lühielulood, toimetanud Margus Leemets. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, 1997, lk 297. Lühike elulugu ja pilt.

        Eesti Taasiseseisvumise X aastapäeva tähistamine Melboure’is 26.08.2001, Raivo Rähni avasõna. Meie Kodu, 5. september 2001, lk1.

        Toom, Glory. Soome Vabariigi 90. sünnipäev Melbourne’is. Meie Kodu, 12. dets. 2007, lk 6. Kirjeldus Raivo Rähni osavõtust Soome Vabariigi 60. aastapäeva pidustustest, foto.

        Isohella, Anne-Riitta. Soomepoisid. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, Tallinn 2008, lk 213: „Publikule esitati Rodolfo aaria Puccini ooperist La Boheme, mida esitas soomusjääger Raivo Rähni“.

        Meie Kodu tänab koostöö eest. Raivo Rähni, Meie Kodu, 14. dets. 2011, lk 3, pilt.

        Tiit Lääne, Enn Hallik. Soomepoiss Raivo Rähni lahkus põleva laevaga vabadusse. Viimase laevaga vabadusse. Meritsi maailma läinud eestlaste lood IV, lk 18-37. MTÜ Paduvere Talumuuseumi Selts, 2015.

        Soomepoiste Elulood, Grenader Grupp OÜ, 2015, lk 354. Lühike elulugu ja pilt.

        Laul, Epp. 75th Commemoration of Mass Baltic Deportations. Meie Kodu, 22. juuni 2016, lk 7. Nimetus Raivo Rähni kõnest üritusel.

        Laul, Epp. Melbourne’s Independence Day Celebrations. Meie Kodu, 22. märts 2017, lk 1 ja 7. Nimetus Raivo Rähnile M.E.Ü “Kodu” tunnustuskirja andmisest, pilt.

        Tallinna Ülikooli Väliseesti isikud- andmebaas VEPER: Raivo Rähni (puudulik informatsioon).

        Kalm, Mart. Teos teadmata. Arhitektid paguluses lk 111: “Austraalias Melbourne’i ülikoolis õpetas kaua palju kavandanud Raivo Rähni”.

        ISIKLIK

        Raivo Rähni lühielulugu, 2 lk, koos muu materjaliga: korp! Ugala privaat, Tartu, Eesti.

        Raivo Rähni Elu Lugu, 330 lk, käsikiri, hoiul- õde Mall Klaas, Kose Eesti.