[eestikeeles allpool]
LUGUPEETUD KAASMAALASED
The coming month is very momentous for Estonians. Today we are celebrating 20 th August from 1991, the day when our homeland declared its re-independence.
This was a great day for the people who had spent the previous 50 years or so fighting for Estonia’s independence, fighting to be free from the communist / soviet oppression.
While we can be happy about the modern Estonia, we need to remember all those in Estonia, and overseas, who continually fought for the independence. There were Relief groups who sent packages of food, clothing, etc to people back in the homeland; there was little we could do, apart from pressing our situation to politicians here, and soliciting their support.
People under 30 years of age, possibly those under 40, were not around to see the battles, here or in Estonia – indeed just a month or so ago, I was reminded of the demonstrations that were organised in Sydney and other cities through the 60’s and 70’s, where we took our plight to the public here.
So today we should congratulate those who carried this battle, wherever they were, and celebrate the modern free Estonia that has ensued. However, there are other occasions of which we should take note.
August 23rd is the date that Germany and Russia signed the Molotov-Ribbentrop Pact in 1939. With this, they agreed on how they would carve up Europe. That included the “secret” clauses which led to soviet Russia invading the Baltic States, and in doing so, broke the Tartu Peace Treaty which had been signed with Russia on 2 February 1920.
The Baltic Way, also known as the Baltic Chain, was organised in order to draw the world’s attention to the existence of Molotov-Ribbentrop Pact. At 7:00 PM on 23 August 1989, approximately two million people from
Estonia, Latvia and Lithuania joined hands, forming a human chain from Tallinn through Riga to Vilnius, spanning 675 kilometres, or 420 miles. It was a peaceful protest against the illegal Soviet occupation and also one of the earliest and longest unbroken human chains in history.
When we look at other hot-spots in the world, we can be proud that we managed to regain our freedom through peaceful means.
But peace does not come cheaply, and is not guaranteed. Just in the past 15 years – look at what has happened in Chechnya, Georgia, Crimea, and then Ukraine. We need to continue to support our friends and neighbours across Europe.
During the World War in Europe in the 1930’s and 40’s, Estonia was first invaded by the Russians. They were fought back by the Germans. But after several years the Germans saw that they could not hold that fight much longer, and the Russians were coming back. Many Estonians fled the country. They did not want to go, but they could not stay. The options were Siberia, death, or escape.
“ MINNA EI TAHA, KUID JÄÄDA EI SAA ”
This mass flight occurred in 1944. The 80 th anniversary of that flight is being commemorated this year, with the creation of a memorial. This will be unveiled in Pärnu on 21 st September 2024, with various events in Estonia around that time.
This memorial has been paid for by contributions from around the world.
As at the start of last week (12 August 2024), Estonians in Australia, both individuals and organisations, have contributed $23,485.75 – the second largest amount of any country! We have led the way, and shown Estonians across the world where our hearts lie. [Contributions will still be accepted]
We have published stories from many Estonians across Australia, why they have contributed, how this mass escape affected their families. These are published on eesti.org.au
We also need to note that without these refugees, we would not have the Estonian houses where we have maintained our culture. Those people raised the funds, they donated time, and they actually built our original houses.
Dear Estonians in Australia, AESL wishes you joyful celebrations and success in enterprises that take will take us to the future.
Happy Re-Independence Day!
Long live Free Estonia! Elagu Vaba Eesti!
20 August 2024
Dr Juho Looveer
President, AESL
LUGUPEETUD KAASMAALASED
Saabuv kuu on eestlaste jaoks väga pöördeline. Täna tähistame 20. augustit 1991. aastast, päeva, mil meie kodumaa kuulutas välja oma taasiseseisvumise.
See oli suurepärane päev inimestele, kes olid viimased 50 aastat võidelnud Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest, võideldes kommunistlikust/nõukogude rõhumisest vabanemise eest.
Kuigi saame olla õnnelikud tänapäevase Eesti üle, peame meeles pidama kõiki neid Eestis ja välismaal, kes pidevalt iseseisvuse eest võitlesid.
Olid abirühmad, kes saatsid kodumaale tagasi inimestele toidupakke, riideid jms. peale selle, et me surusime siinsete poliitikute ette oma olukorra ja palusime neilt toetust, ei saanud me midagi teha.
Alla 30-aastaseid, võib-olla ka alla 40-aastaseid, ei olnud siin ega Eestis lahinguid vaatamas – just kuu aega tagasi meenusid mulle meeleavaldused, mida Sydneys ja teistes linnades korraldati läbi 60-ndate. ja 70-ndad, kus me oma häda siin avalikkuse ette tõime.
Nii et täna peaksime õnnitlema neid, kes seda lahingut kandsid, kus nad ka ei viibinud, ja tähistama järgnenud moodsat vaba Eestit.
Siiski on ka teisi juhtumeid, mida peaksime arvesse võtma.
23. august on kuupäev, mil Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti. Sellega leppisid nad kokku, kuidas nad Euroopat tükeldavad. See sisaldas “salajasi” klausleid, mis viisid Nõukogude Venemaa tungimiseni Balti riikidesse ja rikkusid sellega 2. veebruaril 1920 Venemaaga sõlmitud Tartu rahulepingut.
Balti kett, korraldati selleks, et juhtida maailma tähelepanu Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolule.
23. augustil 1989 kell 19.00 lõi käed kokku ligikaudu kaks miljonit inimest Eestist, Lätist ja Leedust, moodustades 675 kilomeetri ehk 420 miili pikkuse inimketi Tallinnast läbi Riia Vilniuseni. See oli rahumeelne protest nõukogude illegaalse okupatsiooni vastu ning ühtlasi üks varasemaid ja pikemaid
katkematuid inimahelaid ajaloos.
Vaadates maailma teisi kuumaid kohti, võime olla uhked, et suutsime rahumeelsete vahenditega oma vabaduse tagasi saada.
Kuid rahu ei tule odavalt ega ole tagatud. Just viimase 15 aasta jooksul – vaadake, mis on juhtunud Tšetšeenias, Gruusias, Krimmis ja seejärel Ukrainas. Peame jätkama oma sõprade ja naabrite toetamist kogu Euroopas.
Maailmasõja ajal Euroopas 1930. ja 40. aastatel tungisid Eestisse esmakordselt venelased. Sakslased võitlesid neile tagasi. Kuid mitme aasta pärast nägid sakslased, et nad ei saa seda võitlust kaua pidada, ja venelased tulid tagasi. Paljud eestlased põgenesid riigist. Nad ei tahtnud minna, kuid nad ei saanud jääda. Variandid olid Siber, surm või põgenemine.
“ MINNA EI TAHA, KUID JÄÄDA EI SAA ”
See massiline lend toimus 1944. aastal. Sel aastal tähistatakse selle lennu 80. aastapäeva mälestusmärgi loomisega. Seda esitletakse Pärnus 21. septembril 2024 ning sel ajal toimub ka Eestis erinevaid üritusi.
Selle mälestusmärgi eest on makstud kogu maailmast pärit panused.
Eelmise nädala alguse seisuga (12. augustil 2024) on Austraalia eestlased, nii üksikisikud kui ka organisatsioonid, panustanud 23 485,75 dollarit – see on riigi suuruselt teine summa! Oleme juhatanud teed ja näidanud eestlastele üle maailma, kus asub meie süda. [Kaastöid võetakse endiselt vastu].
Oleme avaldanud lugusid paljudelt eestlastelt üle Austraalia, miks nad on panustanud, kuidas see massiline põgenemine nende perekondi mõjutas. Need on avaldatud eesti.org.au
Samuti tuleb märkida, et ilma nende pagulasteta poleks meil eesti maju, kus oleme oma kultuuri hoidnud. Need inimesed kogusid raha, annetasid aega ja ehitasid tegelikult meie algsed majad.
Head Austraalia eestlased, AESL soovib teile rõõmsaid pidustusi ja edu ettevõtmistes, mis viivad meid tulevikku.
Head taasiseseisvumispäeva!
Elagu Vaba Eesti!
- august 2024
Dr Juho Looveer
President, AESL