On the 35th anniversary of Estonia’s restoration of independence, the Council of Estonian Societies in Australia (AESL) President Ave Nukki reflects on freedom, community and what Australian Estonians will pass on to future generations.
Dear representatives of Estonian societies, dear Estonians and friends,
Today we celebrate the 35th anniversary of the restoration of Estonia’s independence – a day that reminds us that freedom should never be taken for granted.
Thirty-five years ago, on 20 August 1991, Estonia restored its independence. It was a moment that generations of Estonians had worked towards and hoped for. It was a collective decision by the Estonian people – to remain ourselves, to speak our own language, to preserve our culture, and to determine our own future.
We, Estonians in Australia, are part of that story.
Although we are thousands of kilometres away from Estonia, distance does not mean that Estonia is far from us. Estonia lives in our language, our songs, our dances, our traditions, our families – and above all, in the people who pass these things on to the next generation.
For decades, Estonian societies across Australia have kept our community alive. Thanks to the people who have organised events, taught the Estonian language, maintained Estonian Houses, sung in choirs, danced folk dances, organised camps and celebrations, and simply created opportunities for Estonians to come together.
Every Estonian society in Australia is a small, but important, part of something much bigger.
As President of AESL, I want to say thank you today to all those people – both those who are active today and those who came before us – who have done this work. Often voluntarily, giving their own time and energy because they believe that Estonian culture and our community are worth preserving.
Our responsibility is not only to remember what previous generations have passed on to us. Our responsibility is also to think about what we will pass on to the next generation.
Will our children and grandchildren know Estonian songs?
Will they be able to speak Estonian?
Will they understand why 20 August is important to us?
And most importantly – will they feel that Estonia is also theirs?
These are questions we all share responsibility for.
The Estonian community in Australia has changed. Among us are members of the generation who carried Estonia with them through extremely difficult times. There are descendants of the post-war generations. There are newer arrivals who have moved from Estonia to Australia only recently. And there are young people for whom Estonia and Australia are not opposites, but both parts of who they are.
That diversity is our strength.
The purpose of AESL is not only to coordinate the activities of Estonian societies. Our goal is to help build a united and vibrant Estonian community across Australia – a community where every society, every volunteer and every Estonian can feel that they are part of something bigger.
We do not all have to do the same things. We do not all have to organise the same events or work in the same way. But we share one common goal: to keep the Estonian language, culture and community alive.
Today, 35 years after Estonia restored its independence, it is a good moment to look back – but even more importantly, to look forward.
What kind of Estonian community do we want to see in 10, 20 or 35 years?
I believe it must be a community that is open, confident and attractive to young people. A community that values tradition but is not afraid to change. A community where we do not only ask what Estonia can give us, but also what we can give back to Estonia and to our community.
The restoration of Estonia’s independence taught us that great changes can begin with people who believe that something is possible.
The same is true for our community.
Every person who volunteers at an event.
Every parent who speaks Estonian with their child.
Every young person who gets involved in their local society.
Every singer, dancer, teacher, organiser and volunteer.
Every person who says: “This is our Estonia and our community.”
All of these people keep Estonia alive.
I wish all Estonian societies across Australia strength, unity and many new people willing to get involved. Let us preserve what has been entrusted to us, while at the same time creating something new for those who will come after us.
Congratulations to us all on the 35th anniversary of the restoration of Estonia’s independence!
Long live a free Estonia!
Long live the Estonian language and culture!
And long live our Estonian community in Australia!
Thank you.
Ave Nukki
AESL President
Eesti keeles
Head Eesti seltside esindajad, kallid kaasmaalased ja sõbrad!
Täna tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 35. aastapäeva – päeva, mis tuletab meile meelde, et vabadus ei ole kunagi iseenesestmõistetav.
35 aastat tagasi, 20. augustil 1991, taastas Eesti oma iseseisvuse. See oli hetk, mille nimel olid töötanud ja lootnud mitmed põlvkonnad eestlasi. See oli rahva ühine otsus – jääda iseendaks, rääkida oma keelt, hoida oma kultuuri ja otsustada ise oma tuleviku üle.
Meie, eestlased Austraalias, oleme osa sellest loost.
Kuigi oleme Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, ei tähenda kaugus, et Eesti oleks meist kaugel. Eesti elab meie keeles, lauludes, tantsudes, kommetes, perekondades ja eelkõige inimestes, kes annavad seda edasi järgmisele põlvkonnale.
Austraalias on Eesti kogukond püsinud tänu meie seltsidele. Tänu inimestele, kes on aastakümneid korraldanud üritusi, õpetanud eesti keelt, hoidnud Eesti maju, laulnud koorides, tantsinud rahvatantsu, korraldanud laagreid ja pidustusi ning lihtsalt loonud võimalusi, kus eestlased saavad kokku tulla.
Iga Eesti selts Austraalias on üks väike, kuid oluline osa suurest tervikust.
AESL-i presidendina tahan täna öelda aitäh kõigile neile inimestele – nii praegustele kui ka varasematele tegijatele –, kes on seda tööd teinud. Sageli vabatahtlikult, oma vaba aja ja energiaga, sest nad usuvad, et Eesti kultuuri ja kogukonda tasub hoida.
Meie ülesanne ei ole ainult meenutada, mida eelmised põlvkonnad on meile pärandanud. Meie ülesanne on mõelda, mida meie omakorda edasi anname.
Kas meie lapsed ja lapselapsed tunnevad Eesti laule?
Kas nad oskavad eesti keeles rääkida?
Kas nad teavad, miks 20. august on meie jaoks tähtis?
Ja mis kõige olulisem – kas nad tunnevad, et Eesti on ka nende oma?
Need küsimused on meie kõigi ühine vastutus.
Eesti kogukond Austraalias on muutunud. Meie seas on veel neid vanavanemaid, kes kandsid Eestit endaga kaasas läbi väga keeruliste aegade. On sõjajärgsete põlvkondade järeltulijad. On uuemad tulijad, kes on Eestist Austraaliasse kolinud alles hiljuti. Ja on noored, kelle jaoks Eesti ja Austraalia ei ole vastandid, vaid mõlemad on osa nende identiteedist.
Just selles mitmekesisuses peitub meie tugevus.
AESL-i eesmärk ei ole ainult koordineerida Eesti seltside tegevust. Meie eesmärk on aidata luua ühtehoidvat ja elujõulist Eesti kogukonda kogu Austraalias – kogukonda, kus iga selts, iga vabatahtlik ja iga eestlane saab tunda, et ta ei ole üksi.
Me ei pea kõik tegema sama asja. Me ei pea kõik korraldama samu üritusi ega töötama samal viisil. Aga meil on ühine eesmärk: hoida eesti keelt, kultuuri ja kogukonda elus.
Täna, 35 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist, on hea hetk vaadata tagasi – aga veel olulisem on vaadata edasi.
Millist Eesti kogukonda tahame näha 10, 20 või 35 aasta pärast?
Mina usun, et see peab olema kogukond, mis on avatud, julge ja noortele atraktiivne. Kogukond, mis väärtustab traditsioone, kuid ei karda muutuda. Kogukond, kus me ei küsi ainult, mida Eesti meile annab, vaid ka seda, mida meie saame Eesti ja oma kogukonna heaks teha.
Eesti taasiseseisvumine õpetas meile, et suured muutused saavad alguse inimestest kes usuvad, et midagi on võimalik.
Sama kehtib ka meie kogukonna kohta.
Iga inimene, kes tuleb appi ühele üritusele.
Iga vanem, kes räägib oma lapsega eesti keeles.
Iga noor, kes lööb kaasa kohaliku seltsi tegemistes.
Iga koorilaulja, tantsija, õpetaja, korraldaja ja vabatahtlik.
Igaüks, kes ütleb: „See on meie Eesti ja meie kogukond.“
Kõik need inimesed hoiavad Eestit elus.
Soovin Eesti seltsidele üle kogu Austraalia jõudu, ühtehoidmist ja uusi tegijaid. Hoidkem seda, mis meile on antud, kuid loogem samal ajal midagi uut nende jaoks, kes tulevad pärast meid.
Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 35. aastapäeva puhul!
Elagu vaba Eesti!
Elagu eesti keel ja kultuur!
Ja elagu meie Eesti kogukond Austraalias!
Aitäh!
Ave Nukki
AESL-i president
